Nime veel pole

Sissejuhatus:
Tegu on ühe 20.aastase naisega kelle nimi on Victoria.Teda hammustab ta armsam Lucifer ja ta muutub vampiiriks.Tegevus toimub 17.sajandi London'is.
_-_-_-_-_

Lucifer hammustas mu kaela ja ma oigasin valust.Lõpuks valu vaibus ja ma tundsin kuidas ta mu kaelalt verd imes.Ma olin temasse armunud ja, kuna avastasin ta saladuse pidin olema kas igavesti temaga või surema.Lõpuks kui ma tundsin end väga nõrgalt ta lõpetas ja eemaldus minust vaikselt jättes mu lebama tumepunasele samet kattega diivanile.Lucifer lõikas noaga üle oma randme ja pani oma verd jooksva haavaga käe mu huultele.“Joo mu arm,“ ütles ta ja ma võtsin tugevalt ta käest kinni.Ma hakkasin imema ta verd.See tundus algul ebatavalisena, aga varsti muutus see lausa meeldivaks, aga just siis kui see meeldivaks muutus käskis Lucifer lõpetada.Ma lasin ta käe lahti ja ta haav paranes.Ma tundsin pööritust.Ma panin käe rinnale ja mul hakkas väga halb olla.Justkui ma oleks haige ja tahaks oksendada.Järsku jäin ma elutult lebama ja siis juba tõusin istukile, ilma selleks käsi kasutamata.Minust oli saanud vampiiritar.“Nüüd saame me olla igavesti koos mu kallis Victoria,“ ütles Lucifer istudes diivani äärel.Ta suudles mind ja ma suudlesin teda vastu.“Jah mu kallis, aga ma tahan süüa.Ma tahan, et sa mind õpetaksid ja näitaksid kuidas ma pean talitama ja mida ma saan teha oma võimetega,“ laususin ma talle.Lucifer muigas ja ütles siis, „Lähme siis.Me peaks sulle ka uued riided muretsema.Nii me läksimegi.Oli külm, kuna oli talv, aga ei mina ega Lucifer ei saanud sellest aru.Kõndides läbi öise London’i vampiirina oli hoopis teistsugune kui kõndida läbi öise London’i surelikuna.Kui me märkasime ühes kõrval tänavas millegagi äritsevat meest me muigasime.Lucifer kõndis mehe poole justkui tahaks midagi osta ja mina lendasin mehe selja taha.Ma võtsin järsku mehest kõvasti kinni ja mu silma värv muutus üleni mustaks.Mu silmahambad kasvasid pikemaks ja teravamaks kuni olid kihvad.Ma surusin oma kihvad mehe kaela soontesse ja tundsin kuidas värske veri mu suhu imbub.Ma hakkasin seda imema, et saada aina rohkem verd kuni polnud enam midagi mida imeda.Ma limpsisin üle surnud mehe kaela ja lasksin ta lahti.Lucifer vaatas laipa ja laip põles ära.“Kuidas sa seda tegid?Kas ma oskan ka?“ küsisin ma ärevalt ja limpsisin siis kihvad verest puhtaks ja need muutusid tagasi silmahammasteks.Mu silmad muutusid ka rohelisteks tagasi.“Muidugi oskad, aga meil pole hetkel aega seda õppida.Me peame sulle otsima uued riided,“ lausus Lucifer vastuseks ja me kõndisime edasi.Jõudnud ühe riide poe ette avas Lucifer lukus oleva ukse ja ma astusin sisse.Seal oli nii palju erinevaid kleite.Ühe pilguga süütas Lucifer ruumis küünlad ja õlilambid.Ma silmitsesin kleite ja mulle torkas silma üks korsetiga tumepunase ja musta värvusega.See oli kaunis.Ma tahtsin seda proovida.Ma võtsin kleidi ja läksin peegli ette.Saanud kleidi selga, aitas Lucifer korseti kokku tõmmata.See sobis mulle väga hästi.Ma silmitsesin korra end ja katsusin oma musti kergelt lokkis pikki juukseid.Mu nahk oli õrnalt kahvatu ja ma olin keskmist kasvu.Ma silmitsesin jälle kleiti.Ma tahtsin seda ja ma ütlesin seda ka Luciferile kes ütles, et me võtame selle ja vaatame ka teisi poode.Lõpuks sain ma kokku neli ilusat kleiti ja seitse korsetti.Lõpuks läksime me kirstu mulle vaatama.See sai väljast musta värvi ja ilusate graveeringutega.Sees oli punane samet.See oli mugav ja see sobis mulle hästi.Lõpuks läksime me tagasi mõisa.Ma sain endale ka oma isikliku toa.Tuba oli ilus ja seal oli kõik vajalik olemas.Ma panin selga ühe imekauni tumesinise kleidi ja juuksed panin kaunisse soengusse.Lucifer lubas mu viia peole.Järsku avanes mu toa uks ja sisse astus Lucifer.“Sa oled imekaunis,“ ütles ta mind imetledes, käes väike ehtekirst.Ta pani selle minu ette peeglilauale ja ütles, „Ava see!“Ma tegin selle lahti ja nägin seal tumesiniste kristallidega keed ja kõrvarõngaid.Ma tõusin toolilt ja kallistasin Luciferi.Istunud tagasi pani Lucifer kauni kee mulle kaela ja ma panin kõrva kõrvarõngad.Ma panin soengule peale ka kaunid läikivad ja tumesinised pärlid.Ma läksin ja seisin suure peegli ette.Ma tõesti olin võrratu.Me läksime majast välja ja astusime tõlda.Kutsar sõidutas meid ühe ilusa palee ette ja me väljusime tõllast.Jõudnud paleesse sisse pidin ma ahhastusest pikali kukkuma.Õnneks seda ei juhtunud, aga palee oli lihtsalt imeline.Me kõndisime hiiglasliku ballisaali poole.Seal olid juba paljud oma ilusates kleitides ja riietes vampiirid.Me läksime Luciferiga kohe tantsima.Pärast üht tantsu läksime me ja võtsime mõlemad klaasikese inimverd.Me istusime ühe laua äärde saalis ja vaatasime kuidas teised tantsisid.

Arvatavasti jätkub..

Lõpuks,lõpuks,lõpuks...
see sõna kordus ja häiris nats, aga story on huvitav ;D

Sorry selle 'lõpuks' pärast..
Üritan järgmises osas seda vähem kasutada.

Tegelikult päris hästi tehtud. Ainult see häirib, et on palju kirjavigasid . Sa võiksid lasta kellegil ennem ära kontrollida . Muidu, sa võiksid näiteks otsekõne alustada järgmiselt realt, siis oleks parem lugeda. Aga muidu, keep going .

Okey, aga selle loo kontrollida laskmisega on paha lugu see, et keegi mu perest ei viitsi

Noo .. eemhh .. okei ?

Kui see lõpuks ära kaob ja otse kõne järgmiselt realt hakkab siis ehk polegi nii hull Muidu norm, jätka.